Tegevused

Kunstnikutasude süsteemi loomise ettepanek

Kunstiasutuste Liit andis detsembris 2024 kultuuriministrile üle ettepaneku kunstnikutasude süsteemi loomiseks. Kunstivaldkonna loovisikud ei ole täna õiglaselt ja töömahule vastavalt tasustatud ning nende tööga ei kaasne enamasti sotsiaalsed garantiid, mis muudes (loome)valdkondades töötamisel on norm. Probleem on tõestatud, see on läbiv ja süsteemne, kuid seda pole võimalik lahendada ilma avaliku sektori toetuseta. Kunstiasutuste Liidu ja valdkonna ekspertide ettepanek on valdkonna­spetsiifilise kunstnikutasude toetussüsteemi loomine hinnangulise mahuga 2,5-3 miljonit eurot aastas.

Ettepanekuga saab tutvuda siin.

Ülevaade toetustest kunstiasutustele

Kunstiasutuste Liit koondab regulaarselt infot kunstivaldkonna toetuste kohta. 2025. aastal on Kultuuriministeeriumi eelarve programmi “Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine” maht 11 341 711 €. Kunstieelarve jagunemine:

Kunstivaldkonna avaliku rahastuse põhiosa moodustavad kultuuriministeeriumi otsetoetused valdkonnale ja (läbi ministeeriumi eelarve edasikantavad) Kultuurkapitali toetused. Peale projektitoetuste on peamiseks toetusinstrumendiks tegevustoetused:   

Kultuuriministeeriumi strateegiliste partnerite* tegevustoetused 2023-2025
Kultuurkapitali tegevustoetused 2023-2025

*Kultuuriministeeriumi strateegilised partnerid on kunstiasutused, mis ei ole riigi osalusega või riigi asutatud ning mille toetamise kaudu viiakse ellu kultuuri- ja kunstipoliitikat. 2025. aasta seisuga on kunstivaldkonnas kuus strateegilist partnerit: SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Konrad Mägi SA, Eesti Kunstiakadeemia SA (Narva kunstiresidentuur), MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum ja MTÜ Eesti Kunstnike Liit (galeriide tegevus). 

Kunstivaldkonnas tegutseb üks riigi asutatud sihtasutus: SA Kunstihoone. Samuti tegutsevad samas vormis kolm kunstimuuseumi: SA Eesti Kunstimuuseum, SA Tartu Kunstimuuseum ja SA Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum. Muuseumid kuuluvad ministeeriumi struktuuris kultuuriväärtuste osakonna alla ning on rahastatud programmist “Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine”. See tähendab, et muuseumide rahastus ei kajastu kunstieelarves.

Valdkonna huvikaitse

Kunstiasutuste Liit osaleb aktiivselt kunsti- ja kultuurieluga seotud otsustusprotsessides ja aruteludes. Liidu esindajad suhtlevad regulaarselt valdkondlikke partnerite ja poliitikakujundamise osapooltega ning esitavad valdkonna poolseid seisukohti ja ettepanekuid.

Kunstivaldkonna arengukava KUVA 2021-2025

Kunstiasutuste Liidu loomine kasvas välja kunstivaldkonna arengukava KUVA 2021–2025 protsessist ning tõukus otsesest vajadusest paremini korraldada organisatsioonide koostööd, osaleda aktiivsemalt (kultuuri)poliitilistes aruteludes ja koordineerida valdkonna teemade tutvustamist laiemas avalikkuses. Pärast asutamist 2022. aastal on Kunstiasutuste Liit järjepidevalt töötanud erinevate arengukavas kaardistatud probleemide lahendamise suunas, fookusega valdkonna organisatsioonide huvide esindamisel ja koostööl.

2025. aastal osaleb Liit arengukava uuendamise eestvedamisel koos Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse ja Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega.

KUVA 2021-2025
5. septembril 2023 toimus KUVA 2021-2025 poole peale jõudmise tähistamiseks kunstivaldkonna visioonipäev.

Info koondamine kunstiasutuste kohta

Kunstiasutuste Liit viib iga-aastaselt oma liikmeskonna seas läbi küsitlusi, et koguda infot kunstiorganisatsioonide tegevuse kohta, keskendudes peamiselt majandusnäitajatele, aga ka programmi ja produktsiooni puudutavatele küsimustele. 

Küsitlus 2022. aasta kohta: tulemused
Küsitlus 2023. aasta kohta: tulemused

Kunstinäituste külastajauuring

Antropoloogia Keskus viis Kunstiasutuste Liidu tellimusel läbi kvalitatiivse kunstinäituste külastajauuringu. 2024. aasta alguses valminud uuringu eesmärk oli paremini mõista, kes on tänane kaasaegse kunsti publik, millist rolli näituste külastamine inimeste elus mängib, millised on võimalikud murekohad ja kuidas külastajakogemust veel paremini toetada.

Uuringu lühikokkuvõtte leiab siit. Täispika raporti palume küsida KAELa tegevjuhilt Kadi-Ell Tähistelt (kadi-ell@kael.ee).

Liidu liikmete kokkusaamised ja üldkoosolekud

Kunstiasutuste Liidu liikmed saavad regulaarselt kokku Eesti eri paigus. Kord aastas toimub Liidu korraline üldkoosolek.

2022

2023

2024

2025

Kunstiasutuste Liit meedias

Kunstiasutuste Liit teeb aktiivset meediatööd, et selgitada avalikkuses kunstipoliitikat ja kaitsta valdkonna huve. Olulisemad meediakajastused:

2022

2023

2024

2025