Kunsti rahastamise arutelu kultuuriministeeriumis
Esmaspäeval, 20. veebruaril kohtusid kunstivaldkonna esindajad Kadi-Ell Tähiste (Kunstiasutuste Liit), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit, Kunstiasutuste Liit) ja Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Kunstiasutuste Liit) kultuuriminister Piret Hartmani, kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sitsi, kunstide asekantsler Taaniel Raudsepa ja kunstinõunik Maria-Kristiina Soomrega. Kohtumise peateemad oli kunstiasutuste toetamise alused ja valdkonna vabakutseliste tasustamine.
Kunstivaldkonna esindajate hinnangul peab kunsti rahastamise süsteem ja ministeeriumi tugi valdkonna strateegilistele partneritele olema tänasega võrreldes läbimõeldum ja toetused kujunema loogilistel alustel. Praegu on mitmed kunstielu kandvad tegevused jätkusuutlikus mahus rahastamata ja sellest tingitult on ellu rakendamata valdkonna potentsiaal. Kohtumisel toodi välja, et kunstiasutuste tegevustoetused ei vasta ammu enam vajadusele ega ole kooskõlas esitletava programmi ja selle produtseerimiseks vajaliku töömahuga. Pidevalt kasvavate püsikulude foonil on organisatsioonid sunnitud tegema eelarve otsuseid sageli inimeste ja nende tasude arvelt. Seepärast on valdkonna töötajate hõive ebastabiilne, palgad madalad ja organisatsioonides on väga palju täitmata ametikohti. Ühtlasi oli taas arutlusel asjaolu, et tegevustoetuste surve Eesti Kultuurkapitalile on kunstivaldkonnas ebaproportsionaalselt suur, tuues kaasa nii valdkonna baasi ebastabiilsuse kui ka pärssides kultuurkapitali põhiülesannete täitmist.
Esimese konkreetse sammuna pakkusid valdkonna esindajad välja, et kultuuriministeerium võtaks kolme täna kultuurkapitalist enim tegevustoetust saava kunstiorganisatsiooni — Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM), Tartu Kunstimaja ja Eesti Kunstnike Liidu galeriid — toetamise enda kanda. Need kunstivaldkonna kesksed organisatsioonid, kes on oluliseks partneriks ka vabakutselistele, peavad saama tegutseda ettenähtavas, stabiilselt toetatud ja kõikide programmi kaasatute väärikat tasustamist võimaldavas keskkonnas. Kultuurkapitali vahendid jõuaksid selle sammu abil senisest suuremas mahus loovisikute, üksikprojektide ja väiksemate algatusteni, tagades nii laiemad esmased võimalused valdkonna arenguks. Kriitiliselt tuleb üle vaadata ka teiste täna ministeeriumist toetust saavate organisatsioonide vajadused, kes (samas mahus) kultuurkapitalile ei toetu. Sealjuures on oluline kaardistada riigi ootused organisatsioonidele ning tagada toetus nende täitmiseks vajalikus ja realistlikus mahus.
Kohtumise teine oluline fookus oli valdkonnas tehtava töö vääriline ja sotsiaalseid garantiisid tagav tasustamine. Lisaks kesksete näituseasutuste püsitoetamisele arutati ettepanekut luua näitusetasude voor vähemalt 650 000€ mahus. Selle summa toel saaks, olenevalt süsteemi lõplikust ülesehitusest, toetada ca 100-130 näitusel osaleva vabakutselise tööd (sealhulgas ettevalmistusi) neis asutustes, mis ministeeriumi püsitoetust ei saa. Ühe panustatud kuu tasu aluseks peab olema kultuuritöötaja miinimumpalk. Ühtlasi tuletati meelde vajadust jätkata kunstnikupalkade arvu järjepidevat tõstmist ka järgmistel aastatel
Kunstiasutuste Liit väljendas laiapõhjalise esindusorganisatsioonina koos valdkonna esindajatega kohtumisel ministeeriumile valmisolekut olla partneriks nii valdkonna toetuse süstematiseerimisel kui ka näitusetasude vooru loomisel. Lepiti kokku regulaarsed edaspidised kohtumised, et töö neil teemadel oleks järjepidev. Järgmine arutelu on planeeritud kevadesse, mil saab juba konkreetsemalt arutada kunsti fookuste haakimist riigieelarve strateegia teemadega.
Foto: Hestia Rindla