Küsitlus Kunstiasutuste Liidu liikmete seas (2023. aasta kohta): tulemused

Kunstiasutuste Liidu liikmete seas viidi perioodil aprill-mai 2024 läbi küsitlus, et koguda infot kunstiorganisatsioonide tegevuse kohta, keskendudes peamiselt majandusnäitajatele, aga ka programmi ja produktsiooni puudutavatele küsimustele. Organisatsioonidel paluti vastata 2023. aasta kohta.

Veebiküsitlus kogus 22 vastajat, s.o 65% Kunstiasutuste Liidu liikmetest. Vastajate seas oli väga erineva suuruse ja juriidilise vormiga asutusi, kõige enam (41%) oli vastajate seas MTÜ-sid. 

Märkus: kui kunstiasutust haldaval institutsioonil on olulisel määral kunstinäituste või -projektidega mitteseotud tegevusi (näiteks ülikoolid, suuremad muuseumid ja keskused), siis paluti vastata näituste või kunstiprojektide keskselt.

2022. aasta kohta tehtud küsitluse kokkuvõtte leiab siit. 

Tulud-kulud

Organisatsioonide aastaeelarved varieeruvad ca 30 000 eurost kuni 1,9 miljoni euroni. 36% vastanutest on eelarve alla 100 000 euro, 28% jääb see 100 000 ja 200 000 euro vahemikku ning 36% on eelarvemaht üle 200 000 euro.

Kõige suurem tuluallikas on küsitlusele vastanud organisatsioonide puhul Kultuurkapitali, Kultuuriministeeriumi või kohaliku omavalitsuse tegevustoetus, mis moodustab keskmiselt 40% ehk alla poole sissetulekutest. Teine suurem sissetulekuallikas tegevustoetuste kõrval on oma- ehk müügitulu, mis annab keskmiselt 37% kunstiorganisatsioonide tuludest. Omatulu peamiste allikatena nimetati kõige sagedamini meenete ja raamatute müüki, ruumide renti, kunstiteoste müüki ja piletimüüki. Teistest tuluallikatest moodustavad projektitoetused keskmiselt 18%, muud tulud 3% ning sponsortulud ja annetused 2%.

Kõige suurema kulukohana märkisid vastajad organisatsioonis püsivalt töötavate inimeste palgakulusid (keskmiselt 40% kuludest), millele järgnesid sisutegevusega (näiteks näituste produtseerimisega) seotud kulud (34% kuludest), üüri- ja kommunaalkulud (17% kuludest) ja muud üldkulud, näiteks kontorikulud (9% kuludest). 

Personal

Kunstiasutusi iseloomustavad läbivalt väikesed tiimid. Küsitlusele vastanud kunstiasutuste tiimides töötab täistööajale taandatult keskmiselt 4,5 inimest. Sealjuures oli 13 vastajal (ehk enam kui pooltel) 3 või vähem töötajat, neist omakorda 4 palkab 0,5-1 töötajat ning 2 vastajal ei olnud 2023. aastal ühtegi inimest palgal. Üle 10 töötaja oli 22 vastajast 3 organisatsioonil ja kõige enam on ühes asutuses 20,4 töökohta. Kokku oli küsitlusele vastanud organisatsioonides eelmisel aastal 98,7 püsivat töökohta. 

Keskmine brutotöötasu oli vastanud organisatsioonides 2023. aastal 1474€/kuus ning mediaantöötasu 1500€/kuus. Võrdluseks, Eesti keskmine brutopalk oli samal aastal 1832€/kuus ning riigi kultuuriasutustele kehtiv kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimum brutotasu 1600€/kuus. 

Alla 1000-eurost keskmist tasu maksis 2 organisatsiooni (kokku 12 töötajale) samas kui üle 2000-euroseid töötasusid maksis samuti 2 asutust (kokku 6 töötajale). 2 organisatsiooni ei maksnud 2023. aastal üldse töötasusid seoses töötajate puudumisega.

Märkus: vastajatel paluti arvestada, mis oleks iga töötaja brutotöötasu ühes kuus, kui nad töötaksid täistööajaga ning seejärel jagati saadud number töötajate arvuga.

Näituste korraldamine

22 vastaja seast korraldas eelmisel aastal näitusi 19 asutust, mis tõid publiku ette kokku 298 väljapanekut. 3 vastanut ei korralda põhitegevusena näitusepaiga tööd või ei tegele igapäevaselt näituste välja toomisega. 

5 asutust korraldas aasta jooksul 5 või vähem väljapanekut, samal ajal kui 2 asutust tõi publiku ette üle 50 näituse. Näitusi korraldanud kunstiorganisatsioonid tegid kunstnikega möödunud aastal koostööd veidi üle 2000 korral, kusjuures 89% vastanute näitustel osales aasta jooksul üle 10 kunstniku. 

Lisaks kunstnikele tegid kunstiorganisatsioonid regulaarset koostööd ka teiste vabakutseliste kunstitöötajatega, kokku üle 500 korral. Kunstnike kõrval on teised vabakutselised kunstitöötajad näiteks kuraatorid, kirjutajad/tekstide autorid, vestlusringide osalejad ja moderaatorid, giidid, töötubade läbiviijad, graafilised disainerid, näituste installaatorid, tõlgid, toimetajad, fotograafid ja muid valdkondlikud koostööpartnereid.

Näitustel esitletud teostest hinnanguliselt 61% olid uued teosed. Lisaks näituste korraldamisele andsid küsitlusele vastanud kunstiorganisatsioonid möödunud aastal välja 30 enam kui 8-leheküljelist trükist. 

Kunstnikutasud

Näitusi korraldavatest 19 asutusest toimus isikunäitusi kokku 18 organisatsioonis, kellest maksis 2023. aastal isikunäituste (s.o 1-3 kunstnikku hõlmav projekt) eest kunstnikele tasusid 61% ehk 11 organisatsiooni. 7 vastajat küll korraldavad näitusi, aga ei maksa hetkel kunstnikele tasusid ning 1 asutuses ei toimunud isikunäitusi.

Keskmine tasu isikunäituse kohta kokku oli 2023. aastal 1011€ ja mediaantasu 200€. Kui võtta arvesse ainult organisatsioonid, kus tasusid makstakse (st jättes välja need vastajad, kes tasusid ei maksa), siis oli keskmine tasu isikunäituse kohta 1718€ ja mediaantasu 675€.  Kõige madalam makstud näitusetasu oli 200€ ja kõige kõrgem 6432€. 

Grupinäituste (s.o enam kui 3 kunstnikku hõlmav projekt) eest maksis selliseid näitusi korraldanud asutustest kunstnikutasusid 42% ehk 8 organisatsiooni. 9 vastajat küll korraldavad grupinäitusi, aga ei maksa nende eest hetkel kunstnikele tasusid ning 2 vastajat ei korraldanud eelmisel aastal grupinäitusi.

Keskmine tasu grupinäituse eest ühele kunstnikule oli 317€ ja mediaantasu 0€. Kui võtta arvesse ainult organisatsioonid, kus tasusid makstakse (st jättes välja need vastajad, kes tasusid ei maksa), siis oli keskmine tasu grupinäituse eest ühele kunstnikule 600€ ja mediaantasu 500€. Kõige madalam makstud näitusetasu oli 100€ ja kõige kõrgem 1400€.

Märkus: kunstnikutasude puhul tuleb tähele panna, et tegemist on kogutasuga projekti peale kokku (ehk mitte kuutasuga) ning tasu kogukuluga. Veel on oluline märkida, et vastajate seas oli väga erineva suuruse ja toimimisloogikaga organisatsioone. Suuremaid tasusid maksvad organisatsioonid korraldasid pigem vähem näituseid ning mitmed vastajad tõid välja, et kunstnikutasusid ei olnud võimalik maksta suurte ülevaate- ja grupinäituste puhul, samuti ei makstud tasusid tudengite õppetöö osana toimunud näituste eest.

Koostöö muu valdkonna ettevõtetega

Peale kunstivälja töötajate kasutasid vastanud organisatsioonid eelmisel aastal ka muude valdkondade ettevõtete teenuseid, kokku tehti koostööd hinnanguliselt ca 750 taolise firmaga. Siin on mõeldud näiteks transpordifirmasid, kindlustusettevõtteid, haldusfirmasid, panku, hotelle, trükikodasid ja kirjastusi, reklaamiettevõtteid, toitlustusettevõtteid, ehituspoode ja -ettevõtteid ja muid valdkonnast väljaspool tegutsevaid koostööpartnereid.