Kunstinäituste külastajauuring: kaasaegsest kunstist saadakse osa rohkem, kui endale teadvustatakse
Antropoloogia Keskus viis Kunstiasutuste Liidu tellimusel läbi kvalitatiivse kunstinäituste külastajauuringu. Uuringu eesmärk oli paremini mõista, kes on tänane kaasaegse kunsti publik, millist rolli näituste külastamine inimeste elus mängib, millised on võimalikud murekohad ja kuidas külastajakogemust veel paremini toetada.
Uuringu välitööde käigus keskenduti järgnevatele uurimisküsimustele:
- Kuhu paigutub inimese jaoks kunstinäitustel käimine ja kunsti tarbimine? Millise tegevusena näeb külastaja kunstinäitusel käimist (vaba aja veetmise viis, kultuurisündmus, meelelahutuslik tegevus, hariduslik tegevus jne)?
- Milliste motivatsioonide, vajaduste ja ootustega tullakse kunstinäitusele?
- Millised on inimeste kunstinäitustel käimise takistused, mis on valupunktid? Mis on kunstinäituste peamised konkurendid?
- Millised n-ö külastajatüübid käitumismustritest välja joonistuvad? Kuidas erinevad külastajatüübid toimetavad (info otsimine ja saamine, külastusteekonnad jne)?
Uuringu läbiviimiseks kombineeris keskus erinevaid antropoloogilisi meetodeid, mis andis võimaluse võrrelda intervjuu käigus sõnastatud külastuskogemust ja tegelikku käitumist kunstinäitustel. Meetoditest kasutati süvaintervjuusid, paikvaatlusi lühiintervjuudega ning galeriide külastust jalutuskäiguintervjuu vormis. Kokku oli uuringusse kaasatud 33 osalejat. Samuti toimus projekti osana 22 kunstivaldkonna esindaja osalusel koosloome töötuba arutamaks, millised lahendused aitaksid kaasaegse kunsti kuvandit parandada ja julgustaksid sihtrühmasid kunstinäitustele rohkem tulema.
Uuringu tulemusena joonistus välja viis erinevat kunstinäituste külastajapersoonat, kes esindavad olulisemate publikugruppide koondportreesid. Olenevalt persoona erinevatest karakteristikutest, erines ka nende vastuvõtlikkus kaasaegsele kunstile ning soovitused, mida saavad näituseasutused konkreetse publikugrupi kaasamiseks ära teha. Samuti kaardistati terviklikult kunstinäituste külastajateekond ning erinevad galeriitüübid, mille alla kohalikud näitusepaigad jagunevad.
Antropoloogia keskus sõnastas uuringu peamised taipamised:
- Üllatuslik (nii uuringus osalenutele kui ja tegijatele) oli mõista, et kaasaegsest kunstist saadakse osa palju enam, kui inimesed ise endale teadvustavad.
- Selgus, et paljude jaoks on raske määratleda, mis on kaasaegne kunst ja mis seda ei ole. Kaasaegse kunsti kuvandit mõjutavad omakorda mõningad viimaste kümnendite mõjukad ja tooniandvad kunstnikud ning teosed, mida inimesed kasutavad, kui mõiste on segane või kontseptsioon hägus.
- Kunstinäituste külastamist ja kunsti nautimist tuleb vaadelda terviklikus süsteemis ja kontekstis – külastajateekond algab varem ja lõpeb hiljem kunstinäituse uksest. Kogemusest otsitakse elamuslikkust ning soovitakse näitusel teose juurde lugu, mis seda kontekstis tõlgendada aitaks.
Uuringu lühikokkuvõtte leiab siit. Täispika raporti palume küsida KAELa tegevjuhilt Kadi-Ell Tähistelt (kadi-ell@kael.ee).
Uuringu valmimist toetasid Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ja Eesti Kultuurkapital.