Küsitlus Kunstiasutuste Liidu liikmete seas (2022. aasta kohta): tulemused

Kunstiasutuste Liidu liikmete seas viidi perioodil veebruar-märts 2023 läbi küsitlus, et koguda infot kunstiorganisatsioonide tegevuse kohta, keskendudes peamiselt majandusnäitajatele, aga ka programmi ja produktsiooni puudutavatele küsimustele. Organisatsioonidel paluti vastata 2022. aasta kohta. Veebiküsitlus kogus 24 vastajat, s.o 77% Kunstiasutuste Liidu liikmetest, kelle seas on väga erineva suuruse ja juriidilise vormiga asutusi.

Tulud-kulud

Vastanute aastaeelarved varieeruvad 37 000 kuni 2,2 miljoni euroni. Tulude vaatest toetuvad vastajad oma põhitegevuse finantseerimisel küllalt võrreldavas mahus avalikele toetustele ja omatulule. Nõnda oli eelmisel aastal kõige suurem tuluallikas vastajate puhul Kultuurkapitali, Kultuuriministeeriumi või kohaliku omavalitsuse tegevustoetus, mis moodustas keskmiselt 44% ehk alla poole sissetulekutest. Teine suurem tululiik oli oma- ehk müügitulu, mis andis keskmiselt 36% kunstiorganisatsioonide tuludest. Omatulu peamiste allikatena nimetati kõige sagedamini ruumide renti, meenete ja raamatute müüki, kunstiteoste müüki ja piletimüüki. Teistest tuluallikatest moodustavad sihtfinantseeritavad projektitoetused keskmiselt 16%, liikmemaksud 1%, sponsortulud ja annetused 1% ning muud tulud 2%.

Kõige suurema kulukohana märkisid vastajad organisatsioonis püsivalt töötavate inimeste palgakulusid (keskmiselt 43% kuludest), millele järgnesid sisutegevusega — näiteks näituste produtseerimisega — seotud kulud (33%), üüri- ja kommunaalkulud (16%) ja muud üldkulud, näiteks kontorikulud (8%). 

Personal

Kunstiasutusi iseloomustavad läbivalt väikesed tiimid. Organisatsioonides töötab keskmiselt 5,5 inimest. Sealjuures on 14 vastajal (ehk enam kui pooltel) 3 või vähem töötajat ja neist omakorda 8 (ehk kolmandik kõigist vastajatest) palkab vaid 1 inimest. Üle 10 töötaja oli 24 vastajast 3 organisatsioonil ning kõige enam on ühes organisatsioonis püsipalgal 36 töötajat. Kokku pakuvad vastajad püsivat töökohta 132 inimesele.

Keskmine brutotöötasu oli vastanud organisatsioonides 2022. aastal 1212€/kuus ning mediaantöötasu 1226€/kuus. Alla 1000-eurost keskmist tasu maksis 7 organisatsiooni (kokku 48 töötajale), samas kui üle 2000-euroseid töötasusid maksis 3 vastajat (kokku 4 töötajale). Võrdluseks, Eesti keskmine brutopalk oli samal aastal 1685€/kuus ning riigi kultuuriasutustele kehtiv kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimum brutotasu 1400€/kuus. 

Näituste korraldamine

24 vastaja seast korraldas eelmisel aastal kaasaegsete kunstnike näitusi 20 organisatsiooni, kes tõid publiku ette kokku 292 väljapanekut. Ülejäänud ei korralda põhitegevusena näitusepaiga tööd või ei tegele igapäevaselt näituste välja toomisega. Küsitlusele vastanud kunstiorganisatsioonid tegid moel või teisel koostööd kunstnikega üle 3300 korral. Sealjuures kaasas 75% vastajatest oma töösse aasta jooksul üle 10 kunstniku.

Lisaks kunstnikele tegid kunstiasutused regulaarset koostööd ka teiste vabakutseliste kunstitöötajatega, kokku üle 850 korral. Kõige sagedamini mainiti kuraatoreid, vestlusringide moderaatoreid ja osalisi, näituste installaatoreid, giide ja töötubade läbiviijaid ning tekstide kirjutajaid. 

Näitustel esitletud teostest 55% olid uued teosed. Teoste produktsioonikulude katmise puhul on kõige levinum vorm, kus kulud katab täies mahus näituseasutus (40% vastajatest kinnitas, et see on nende organisatsioonis nii). Sellele järgneb vorm, kus produktsioonikulud on kunstniku kanda (24%), jagatud organisatsiooni ja kunstniku vahel (18%) või ei ole näitusemajal siin kindlat praktikat väljakujunenud ja see varieerub projektiti (18%). 

Lisaks näituste korraldamisele andsid vastanud kunstiorganisatsioonid möödunud aastal välja 23 enam kui 10-leheküljelist trükist. 

Kunstnikutasud

Näitusi korraldavatest asutustest maksis 2022. aastal isikunäituse (s.o 1-3 kunstnikku hõlmav projekt) eest kunstnikele tasusid 75% ehk 15 organisatsiooni. 5 vastajat küll korraldasid isikunäitusi, aga ei maksa hetkel kunstnikele tasusid ning 4 vastajat ei tegele näituste korraldamisega. Keskmine tasu isikunäituse kohta oli 692,5€ ja mediaantasu 375€. Kõige madalam makstud näitusetasu oli 0€ ja kõige kõrgem 2000€.

Grupinäituste (s.o enam kui 3 kunstnikku hõlmav projekt) eest maksis selliseid näitusi korraldanud asutustest kunstnikutasusid 47%. 10 vastajat küll korraldavad grupinäitusi, aga ei maksa nende eest hetkel kunstnikele tasusid ning 5 vastajat ei korraldanud eelmisel aastal grupinäitusi. Keskmine tasu grupinäituse eest ühele kunstnikule oli 186€ ja mediaantasu 0€. Kõige madalam makstud näitusetasu oli 0€ ja kõige kõrgem 700€.

Kunstnikutasude puhul tuleb tähele panna, et tegemist on kogutasuga projekti peale kokku (ehk mitte kuutasuga) ning tasu kogukuluga koos kõigi maksudega (ehk mitte brutotasuga).

Koostöö muu valdkonna ettevõtetega

Peale kunstivälja töötajate kasutasid vastanud organisatsioonid eelmisel aastal ka muude valdkondade ettevõtete teenuseid, kokku tehti koostööd hinnanguliselt 675 ettevõttega. Kõige sagedamini mainiti ehitusettevõtteid ja -poode, toitlustusettevõtteid, hotelle, transpordifirmasid ning trükikodasid ja kirjastusi.