- Üldsätted
- Mittetulundusühingu nimi on Kunstiasutuste Liit (edaspidi „Liit”).
- Liidu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik
- Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
- Eesmärk ja tegevus
- Liit on Eesti näituseasutusi ja kunstinäituste korraldajaid ühendav avalikes huvides tegutsev heategevuslik ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete huvide esindamine ning kunstivaldkonna igakülgne arendamine.
- Liidu eesmärkideks on:
- soodustada ja edendada Eesti näitusteasutuste, kunstinäituste korraldajate ja neile tugiteenuseid pakkuvate organisatsioonide omavahelist koostööd;
- saavutada valdkondlikud kokkulepped kunstivaldkonna töötingimuste osas;
- koordineerida ja võimestada valdkondlike sõnumite edastamist, sealhulgas riigi ja kohaliku taseme poliitikutele ning valitsusasutustele; rahastajatele; meediale ja laiemale avalikkusele;
- suurendada kunstivaldkonna rahastamist avaliku ja erasektori poolt.
- Liidu eesmärkide elluviimiseks Liit:
- tegutseb selle nimel, et tagada professionaalsete kunstinäitusi korraldavate asutuste avalik toetamine ja näituseasutusi puudutava seadusandluse edendamine;
- esindab oma liikmeid suhetes seadusandliku võimu, täitevvõimu ning töövõtjate ja kunstnike esindajatega;
- esindab oma liikmeid suhetes avalik- ja eraõiguslike organisatsioonidega, samuti kasumit mittetaotlevate organisatsioonide, ühingute ja fondidega nii Eestis kui rahvusvahelises mastaabis;
- osaleb valdkonnaspetsiifiliste organisatsioonide ja organite töös;
- osaleb avalikkuses kunstivaldkonna suhtes positiivsete väärtushinnangute kujundamisel;
- osaleb kunstiga seonduva kultuuri- ja hariduspoliitika valjatöötamisel;
- asutab püstitatud eesmärkide saavutamiseks seadusega lubatud (all)organisatsioone;
- esindab Liiduga assotsieerunud näituseasutusi ja tugistruktuure käesolevas punktis loetletud küsimustes vastavalt kokkuleppele tasu eest, mida kasutatakse Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;
- korraldab muud tegevust, mis vastab Liidu eesmärkidele ning ei ole vastuolus seaduse ega põhikirjaga.
- Liidu vara
- Liidu vara koosneb järgmisest:
- liikmemaksud;
- kingitused ja annetused;
- riigi- ja kohalikust eelarvest või fondidest saadud toetused;
- muud kooskõlas seadusega saadud tulud.
- Liidu vara kasutatakse ainult Liidu eesmärkide saavutamiseks.
- Liit arendab majandustegevust sel määral kui see on vajalik tema põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Liit ei jaga oma tulu Liidu asutajate, liikmete, Liidu juhatuse liikmete vahel.
- Liikmed
- Liidu liikmeteks võivad olla kunstiasutused, kelle tegevus vastab Liidu eesmärkidele. Liikmeks ei saa olla füüsiline isik. Liiget esindab koosolekutel liikme esindusõigusega isik.
- Liidu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik, kes on vähemalt kaks aastat korraldanud avalikke kunstinäitusi või pakkunud vähemalt kahe aasta jooksul avalike kunstinäituse korraldajale näituste korraldamisega otseselt seotud tugiteenuseid, soovib arendada Liidu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust, ning kes esitab Liidu juhatusele kirjaliku avalduse, milles kohustub täitma Liidu põhikirja ja tasuma liikmemaksu.
- Liidu töös võib osaleda ka assotsieerunud kunstiorganisatsioon koostöölepingu alusel. Assotsieerunud asutuse õigused ja kohustused fikseeritakse koostöölepingus.
- Liidu assotsieerunud liige võib olla riiklik kunstimuuseum, kohaliku omavalitsuse näituseasutus või muu kunstiorganisatsioon, mille tegevus vastab Liidu eesmärkidele.
- Liidu liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab Liidu juhatus.
- Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.
- Liidu liikme võib muuhulgas Liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui:
- Liidu liige on esitanud Liidu juhatusele vastavasisulise taotluse;
- Liige ei vasta liikmelisusele kehtestatud nõuetele;
- Liidu liige lõpeb;
- Liidu liige ei ole majandusaasta lõpuks tasunud Liidu liikmemaksu;
- Liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel üldkoosolekul;
- Liidu liikme tegevus või tegevusetus võib Liidu juhatuse otsusel kahjustada Liidu eesmärki või mainet.
- Liidu kõikidel liikmetel on õigus:
- võtta osa Liidu tegevusest;
- võtta osa Liidu juhtimisest;
- esitada ja valida Liidu juhatuse liikmete kandidaate;
- osaleda Liidu üldkoosolekutel;
- esitada Liidu tegevuse edendamiseks ja arendamiseks ettepanekuid;
- algatada programme ja projekte Liidu põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks;
- osaleda Liidu korraldatavates programmides ja üritustel;
- lahkuda Liidust või peatada oma liikmelisus esitades selleks kirjaliku avalduse Liidu juhatusele.
- Liidu liige on kohustatud:
- võtma osa Liidu tegevusest ja aitama kaasa Liidu eesmärkide täitmisele;
- tasuma Liidu liikmemaksu kindlaksmääratud suuruses ja tähtaegadel;
- informeerima Liidu juhatust oma kontaktandmete muutumisest hiljemalt ühe kuu jooksul;
- täitma kohaselt muid liikme poolt Liidu ees võetud lepingulisi kohustusi.
- Liidu üldkoosolek
- Liidu kõrgeimaks organiks on Liidu liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik Liidu liikmed.
- Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
- Liidu põhikirja muutmine;
- Liidu eesmärgi muutmine;
- Liidu juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
- Liidu liikmetele põhikirja raamest väljuvate kohustuste seadmine ja õiguste andmine;
- juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande ära kuulamine ja läbi arutamine ning majandusaasta aruande, audiitori järeldusotsuse, tegevuskava ja eelarve projektide kinnitamine;
- Liidu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;
- muud küsimused, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.
- Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas ja lisaks siis, kui Liidu huvid seda nõuavad. Juhatus kutsub üldkoosoleku kokku ka siis, kui seda nõuab kirjalikult vähemalt 1/10 Liidu liikmetest.
- Liidu juhatus teatab üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmetele e-posti teel vähemalt seitse päeva ette. Kutses näidatakse üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord, kus saab tutvuda arutamisele tulevate küsimustega seotud materjalide ja otsuste projektidega.
- Liidu üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekust võtab osa üle poole Liidu liikmetest üldkoosoleku toimumise päeva seisuga. Kõik koosolekud protokollitakse.
- Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud ja sellise otsuse vastuvõtmisel hääleõiguslikest Liidu liikmetest, kui seadus või Liidu põhikiri ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet. Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli kui Liidu põhikiri ei sätesta teisiti. Häälte võrdsel jagunemisel isikute vahel heidetakse liisku.
- Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik sellise otsuse vastuvõtmisel hääleõiguslikud Liidu liikmed.
- Üldkoosolekut ja erakorralist üldkoosolekut juhatab juhatuse liige. Kui juhatuses on valitud tegevjuht, siis juhatab üldkoosolekut tegevjuht või tema äraolekul juhatuse poolt määratud juhatuse liige.
- Hääletamine üldkoosolekutel on avalik, välja arvatud isikuvalimised, mille hääletamine on salajane.
- Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui koosolekul osaleb 2⁄3 Liidu liikmetest ning üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
- Järgmiste otsuste vastuvõtmiseks on vajalik 2⁄3 Liidu liikmete nõusolek:
- Liidu põhikirja muutmine;
- Liidu juhatuse liikmete tagasikutsumine;
- Liidu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine.
- Juhatus
- Liidul on juhatus, mis juhib ja esindab Liitu. Igal juhatuse liikmel on õigus esindada Liitu kõigis õigustoimingutes.
- Liidu juhatus koosneb kolmest kuni viiest liikmest, kes valitakse üldkoosoleku poolt kaheks aastaks. Juhatuse liikmed valivad tegevjuhi.
- Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Liitu juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel või juhul kui on alust arvata et juhatuse liikme tegevus või tegevusetus võib kahjustada Liitu, sealhulgas Liidu mainet.
- Juhatus peab koosolekuid vähemalt kord kvartalis. Juhatuse koosolekud kutsub kokku tegevjuht enda või juhatuse liikmete algatusel.
- Juhatus peab andma Liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande.
- Liidu juhatuse pädevuses on:
- Liidu tegevuse juhtimine ja üldkoosoleku otsuste täitmise tagamine;
- Liidu liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine;
- Liidu esindamine suhetes teiste isikutega;
- Liidu majandusaasta aruande ja eelarve koostamine ja selle esitamine kinnitamiseks üldkoosolekule;
- Liikmemaksude kogumine, Liidu liikmete üle arvestuse pidamine;
- Tegevjuhi valimine;
- Liidu tegevuskulude otsustamine ja raamatupidamise korraldamine;
- Liidu nimel lepingute sõlmimine;
- Liidu sisemist tegevust reglementeerivate eeskirjade ja juhendite kinnitamine;
- Liidu üldkoosoleku kokkukutsumine;
- Muud seaduses, põhikirjas ja üldkoosoleku otsusega ettenähtud ülesanded.
- Liidu juhatuse liikmetele võib maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega.
- Liidu igapäevast tööd korraldab juhatuse poolt valitud tegevjuht, kelle põhiülesandeks on Liidu tegevuse korraldamine vastavalt üldkoosoleku ja juhatuse poolt kinnitatud tegevuskavale ja otsustele. Tegevjuhi ülesanded ja volituste ulatuse määrab juhatus ja need fikseeritakse tegevjuhiga sõlmitavas lepingus.
- Liidu lõpetamine
- Liit lõpetatakse üldkoosoleku otsusega või muul seaduslikul alusel, seaduses sätestatud korras.
- Liidu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle riigile või samalaadsele ning tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.